Eesti Tõuloomakasvatuse Liit

Keel
English

Hele akviteeni tõug (Ba)

pm-mag Tõnu Põlluäär
(29.03.2022)

Ajalugu.

Hele akviteen (Ba) on aretatud Edela-Prantsusmaal Aquitaine piikonnas Garonnais orus ja Püreneedel, mis on sajandeid olnud kuulus heledakarvaliste veisetõugude poolest. Tõug on saadud kolmest tüvest: Garonaise Quercy, Blonde des Pyrenes ja Blonde d`Aquitaine. Euroopas teatakse seda tõugu juba alates kuuendast sajandist, USA-sse jõudis tõug aga alles 1972. a.

Neile asutati tõuraamatud 19. sajandi keskel. Esimene heleda akviteeni tõuraamat loodi 1961. aastal, mil võeti kasutusele hele akviteeni (originaalnimi Blonde d`Aquitaine) tõu nimetus. Tulemuseks on märkimisväärselt pika kere ja suurepäraste lihastega lihaveis, mida peetakse Prantsusmaalt pärit olevatest veisetõugudest kõige perspektiivikamaks.

Tõug on täna parim ja populaarseim tõug Prantsusmaal. Põhjuskes tugev lihastus, kõrge kasvuintensiivsus, õpetatavus ja poegimiskergus. Prantsusmaal kasvab arvukus ~5% aastas, olles arvukuselt riigi kolmas tõug, ~500 000 ammlehmaga ja on väga lähedal põhitõugude, limusiini ja šarolee arvukusele. Tõug levib maailmas suhteliselt kiiresti. Eestisse jõudis Ba tõug 2002. a, kui Rootsist osteti pull Ralf 93001 ja 2 mittetiinet mullikat.

 

Tabel 1. Hele akviteeni tõu arvukus Eestis

Allikas Karju Veiseid Ammlehmi Neist pt
PRIA 136 2978 1102 x
EPJ 45 1465 537 70 – 13,0%
JK% 33,1 49,2 48,7  

Üldiseloomustus.

Ba tõug kuulub intensiivsete lihatõugude hulka. Nad kohanevad kergesti erinevatesse klimaatilistesse tingimustesse. Saavad hakkama ka ainult karjamaarohuratsiooniga. Samas intensiivsete söötmistingimuste korral saavutatakse kõrge ööpäevane massi-iive (kuni 2 kg ööpäevas). Heleda akviteeni värvus on tavaliselt valge, kuid võib varieeruda kuni pruunini. Tihtipeale on Ba silmade ümber ja jalgade sisekülgedel heledad rõngad. Reeglina on Ba veistel väikesed sarved.

Tõule on iseloomulik pikk lihaseline ja sümmeetriline kere (pullide kere pikkus võib ulatuda üle kahe meetri). Tõeline lihaveise tõug, kellel on suured lihased eelkõige rindkerel, kaelal ja tagaosas. Samas on luude mass proportsionaalselt väike, mis lihakeha väljatuleku massi suurendab. Poegimine on kerge, kuna vasikad on saledad, kerge luustiku, väikese pea ja jalgadega, samas väga pikad. Suurem sünnimass tuleneb kere pikkusest. Poegimiskergust soodustavad veel lai ja pikk laudjas. Ammlehmad on piimakad, mistõttu kasvavad vasikad kiiresti. Ba veised on rahulikud. Pidamine on suhteliselt kerge ja ööpäevased massi-iibed suured.

 

Tabel 2. Jõudlusandmed Eestis

Tunnus/aasta: Sugu 2020 2017 2016 2015 2014
Sünnimass (kg) 41,2 43,1 44,0 41,4 41,1
43,1 44,2 45,0 44,2 52,4
200p. mass (kg) 251,2 273,8 271,0 270,1 250,7
283,4 292,5 284,9 276,4 267,3
365p. mass (kg) 358,2 398,6 384,9 389,6 346,8
478,8 463,4 445,2 399,2 443,0

 

Tabel 3. Aretuse tulemused

Tunnus/aasta: 2020 2017 2016 2015 2014
Ammlehmade vanus 6a 5a 6k 6a 1k 5a 5k 5a
Poegimisvahemik, p 406,0 397,0 388,0 413,0 431,0
Esmaspoegimisiga, k 32,8 32,5 32,2 33,0 34,2
Surnultsündinud vasikate  % 4,4 2,4 7,6 5,9 4,4
Vasikate suremus 1.– 183. p, % 7,9 7,8 3,7 2,4 2,6
Noorpulli realiseerimise vanus 20,8 6,2 20,3 20,9 21,3
Lihakeha mass, kg 384,2 354,4 382,7 300,8 306,5
SEUR% 58,4 77,2 70 46,2 63,2
Testgrupi ööp.massi-iive, (kg) x 1,517 1,833 1,637 1,881

Eestis on hele akviteeni tõumärgiks Ba ja pullidele antavad tõuraamatunumbrid on vahemikus 93000...93999.

Akviteeni hele

Akviteeni hele tõug