Eesti Tõuloomakasvatuse Liit

Keel
English

Eesti kohaliku kitse kasvatusest

Eesti territooriumil on loomakasvatamise algusest peale kasvatatud ka kitsi. Pikaajalise rahvaselektsiooni tulemusena on Eestis välja kujunenud omanäoline kitsede populatsioon, kes on hästi kohanenud siinsete looduslike tingimustega. Peetakse piima-lihakitsi. Kitsed on enamasti sarvedega, värvuselt valged või hallid, kuid leidub ka kirjusid ja musti kitsi.

Senine kitsekasvatuse tase on Eestis küllalt tagasihoidlik. Võib öelda, et Eestis on tegeldud enam üksikute kitsede pidamise kui kitsekasvatuse arendamisega. Sageli on kitsekasvatuse eesmärgiks olnud kitse kui hobilooma pidamine. Enamasti peetakse kitsi elanike kodumajapidamistes üksikute isenditena. Lüpstakse käsitsi ja saadud toorpiima tarbitakse põhiliselt peresiseselt joogipiimana. Kitsede toorpiima kokkuostuga ei ole ükski piimatöötlemisettevõtte tegelenud. Lisaks vähestele töötlemiskogemustele ei ole tarbijad teadlikud kitsepiima ja selle saaduste tervislikkusest ja omadustest. Oma jälje on jätnud ka tarbijani jõudnud ebakvaliteetne toodang. Seepärast on turustatud piimakogused on olnud minimaalsed.

Kitsede arvukus on viimase kümne aasta jooksul pidevalt suurenenud. 2001. aastal loendati põllumajandusloenduse käigus 4308 kitse 1267 majapidamises. 2003. aastal taotlesid tootjad ute- ja kitsekasvatamise toetust kokku 707 kitsele. Seisuga 1.01.2013 on Eestis 591 majapidamist, kus kasvatakse kitsi. 80% kitsede üldarvust peetakse karjades, kus on vähem kui viis üle üheaastavanust kitse ja kitsetalle, vaid kolmes karjas on üle 100 kitse ja kitsetalle.

ELaSi kasutada oleva info kohaselt on käesoleval sajandil Eestisse imporditud põlvnemistunnistustega saane tõugu, tüüringi tõugu ja rootsi maatõugu kitsi. Meie kohalik kits ei ole tõuna tunnustatud.


Eesti kits