Aberdiini-anguse (Ab) tõug
pm-mag Tõnu Põlluäär
(29.03.2022)
Ajalugu.
Aberdiini-anguse (Ab) tõu ajalugu on muljetavaldav. See arenes 19. sajandi algupoole Põhja-Šotimaa Aberdiini ja Anguse krahvkonna raskepärasest, musta värvi ja sarvedeta kohalikust tõust. Kõigest 50 aasta jooksul sai üheks levinumaks lihaveisetõuks kogu maailmas. Kiire arengu üheks verstapostiks oli 1878. aastal Pariisi maailmanäitusel saavutatud esikoht. Praegu on arvuliselt juhtival kohal näiteks sellistes maades nagu Ameerika Ühendriigid ja Argentiina. Esimene tõuraamat asutati 1862. a. Eestisse jõudsid esimesed aberdiin-anguse tõugu veised 1994. a Taanist (pullid King 95168 ja Joker 95175). Esimesed puhtatõulised Ab lehmikud osteti Soomest 2000. a.
Tabel 1. Arvukus
| Allikas | Karjad | Veiseid | Ammlehmi | Neist puhtatõulised, % |
| PRIA | 569 | 17 306 | 7278 | |
| EPJ | 181 | 8523 | 3599 | 49,1 |
| JK % | 31,8 | 49,2 | 49,5 |
Tõu iseloomustus.
Aberdiini-anguse tõugu veised on nudid, keda kasutatakse ka kui geenetilise nudistajana, sest nudisuse geen kantakse dominantsena edasi. Veised on keskmise suurusega, pika kerega, lihaselised ja suhteliselt kõrged. Teda tuntakse ka lihakusnäitajate parandaja tõuna. Kasutatakse laialdaselt ristamisel, et lihakeha kvaliteeti ja ammlehmade piimakust parandada. Värvuselt mustad (dominant), kuid esineb ka punast (retsessiivne geen) värvust. Udara piirkonnas võib esineda valge värvust. Udara tume värvus kaitseb udarat päikesepõletuste eest. Ab on briti tõugudest varavalmivaim. Suhteliselt kerge poegimisega veised, kellel on tugevad emaomadused ja viljakustunnused. Liha on väga maitsev, suhteliselt suure rasvasisaldusega (valge rasv) ja helepunase värvusega. Lihaskiudude vaheline rasv muudab liha marmorjaseks, mahlaseks, pehmeks ja maitsvaks.
Tabel 2. Kehamassi näitajad
| Tunnus/aasta | Sugu | 2015 | 2020 |
|
Sünnimass, kg |
♀ | 38,4 | 37,5 |
| ♂ | 39,7 | 40,0 | |
|
200 p mass |
♀ | 271,4 | 245,4 |
| ♂ | 283,5 | 287,3 | |
|
365 p mass |
♀ | 372,4 | 337,8 |
| ♂ | 427,3 | 370,2 |
Aberdiini-anguse tõugu veis on väga hea karjamaarohu tarbija, mistõttu ei vaja väga intensiivset söötmist. Ühe täiskasvanud veise kohta peab olema vähemalt 1 ha looduslikku karjamaad või 0,5 ha kultuurkarjamaad. Sündinud vasikatele tuleb lisaks arvestada 0,2 ha karjamaad. Lõppnuumal (viimane kolmandik) tuleb anda lisasööta. Angus kohaneb kergesti kõikide ilmastikutingimustega.
Tabel 3. Sigimis- ja jõudlusnäitajad
| Tunnus/aasta | 2015 | 2020 |
| Ammlehmade vanus | 6a 1k | 6a 2k |
| Poegimisvahemik, p | 429 | 409 |
| Esmapoegimisiga, k | 33,2 | 32,2 |
| Surnultsündinud vasikaid, % | 3,6 | 3,2 |
| Vasikate suremus, 1.–183. p | 3,1 | 3,5 |
| Noorpulli realiseerimisvanus, k | 20,6 | 19,7 |
| Lihakehamass, kg | 306,7 | 277,7 |
| SEUR, % | 45,7 | 40,7 |
| Testgupi massi-iive, kg | 1,647 | 1,451 |
Eestis on aberdiini-anguse tõumärgiks Ab, pullidele antavad tõuraamatunumbrid on vahemikus 95000–95999.
Aberdiini-anguse tõug
