Eesti Tõuloomakasvatuse Liit

Keel
English

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS

Aire Pentjärv, Mart Uba

5 aastat jõudluskontrolli

1909. aastal asutas Vändra Põllumeeste Selts esimese karjakontrolliringi. 1940. aastal oli Eestis 439 800 lehmast jõudluskontrolli all 71 692. Jõudluskontrolli korraldasid 1940. aastal 388 kontrollringi, mis teenindasid kokku 10 256 karja. II maailmasõja ajal elas jõudluskontroll Eestis üle küll suure kriisi, kuid õnneks selle tegevus ei katkenud päriselt. 1944. aastal oli lehmade arv vastavalt 234 500 ja 29 784. Ühismajandites jätkati tõuaretuse ja jõudluskontrolliga. 1960. aastaks oli lehmade arv tõusnud 295 800-ni, neist 140 507 olid jõudluskontrolli all.

Käesoleval ajal osutab Eestis jõudluskontrolli teenust Jõudluskontrolli Keskus. Jõudluskontrolli Keskus on Põllumajandusministeeriumi valitsemisala riigiasutus. Jõudluskontrolli teenust pakutakse piimaveiste, lihaveiste, sigade ja kitsede omanikele. Lisaks on klientideks piimatööstused, müüakse ka põllumajandusloomade kõrvamärke.

Jõudluskontrolli arengul Eestis ja praeguse Jõudluskontrolli Keskuse kujunemisel on olnud mõned olulised aastad:

  • 1964 - jõudluskontrolli elektrooniline andmetöötlus õppe-teaduskeskuste suurarvutitel;
  • 1971 - loodi Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudis (ELVI) jõudluskontrolli piimaanalüüside laboratoorium ning alustati ka valgusisalduse määramist piimas;
  • 1979 - hakati määrama somaatiliste rakkude arvu;
  • 1991 - jõudluskontrolli andmebaas ja andmetöötlus koondati ELVIsse;
  • 1993 - moodustati EV Tõuaretusinspektsiooni Jõudluskontrolli Keskus;
  • 1994 - kasutusele võeti piimaanalüsaatorid System 4000. Loodi väliteenistuse osakond, kes tegeles teenuste arendusega, väljaõppe korraldamisega, nõustamisega, kontrolli ja kõrvamärkide müügiga;
  • 1995 - JKK võeti ICARi ja INTERBULLi liikmeks; 
  • 1998 - viidi jõudlusandmete töötlemine suurarvutilt üle PC-tüüpi serveritele, töökeskkonnaks sai relatsiooniline andmebaas (ORACLE).
    - bakterite arvu määramiseks piimas soetati Bacto Scan 8000SH;
    - Jõudluskontrolli Keskuse asemele moodustati Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Keskus (PRIK) koos teiste põllumajandusregistritega;
  • 1999 - akrediteeriti piimaanalüüside laboratoorium katselaborina;
    - Interneti kaudu loodi aretusorganisatsioonidele ja loomaomanikele side keskusega;
  • 2000 - lisaks jõudluskontrollile riiklike otsetoetuste administreerimine, SAPARDi programmi ettevalmistamine;
  • 2001 - PRIKist eraldati registrite ja toetuste osa, milleks moodustati Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, ja taastati Jõudluskontrolli Keskus.
  • 2002 - Eesti Akrediteerimiskeskus andis tunnistuse piima karbamiidisisalduse määramise vastavusest standardile EVS-EN ISO/IEC 17025.

Jõudluskontrolli läbiviimist reguleerivad Eestis seadused ja eeskirjad, milles lähtutakse Rahvusvahelise Jõudluskontrolli Komitee (ICARi) kehtestatud reeglitest. Eestis teostatakse jõudluskontrolli B-meetodil, kus algarvestuse pidamise ja andmete edastamise eest jõudluskontrolli läbiviijale vastutab loomapidaja või tema poolt volitatud isik. Toodangu arvutamise aluseks on kontroll-lüpside tulemused. Lehmade toodangu arvutamisel kasutatakse interpolatsioonimeetodit.

1. jaanuaril 2004 oli piimalehmade jõudluskontrollis 2712 karja 102 788 lehmaga. Jõudluskontrollialuste lehmade arv moodustas 90,6% piimalehmade koguarvust.


Joonis 1. Lehmade arv jõudluskontrollis

Joonis 2. Lehmade arv jõudluskontrollis tõugude kaupa

Piimatoodang jõudluskontrollialustes karjades on viimaste aastate jooksul järjepidevalt suurenenud. 2003. aasta keskmine toodang lehma kohta jõudluskontrollialustes karjades oli 5693 kg, mis on 51 kg enam kui 2002. aastal. 


Joonis 3. Piimatoodang aastalehma kohta tõugude viisi

Lüpsikarja geneetiline hindamine

Lüpsikarja plaanipärane geneetiline hindamine algas pullide hindamisega tütarde jõudlusandmete alusel 1980. aastate algul tütarde-eakaaslaste võrdluse meetodil.

  • 1992 - jõudlustunnuste hindamiseks BLUP-isamudel;
  • 1996 - BLUP-loomamudeli rakendamine;
  • 1997 - välimikutunnuste geneetiline hindamine;
  • 1998 - udaratervise tunnuste hindamine;
    - osalus INTERBULLI rahvusvahelises pullide hindamises eesti holsteini jõudlustunnustega;
  • 1999 - BLUP-kontrollpäeva mudeli kasutuselevõtt;
  • 2001 - udara tervise hindamisandmetega INTERBULLis.

Praegu toimub lüpsikarja jõudlus-, välimiku- ja udaratervise tunnuste geneetiline hindamine kord kvartalis BLUP-kontrollpäeva loomamudeliga ja välimikutunnuste hindamine BLUP-loomamudeliga.

Piimajõudluse iga tunnuse aretusväärtus on esimese, teise ja kolmanda laktatsiooni hinnangute keskmine, mis on korrigeeritud baasaastal (praegu 1995. a) sündinud lehmade keskmise aretusväärtuse võrra. Suhteline piimajõudluse üldaretusväärtus SPAV väljendatakse punktides, kus piima-, rasva- ja valgutoodangu aretusväärtuste suhe eesti punasel tõul 0:1:6 ja eesti holsteini tõul 0:1:4.

Udaratervise tunnusena hinnatakse somaatiliste rakkude arvu ühes milliliitris piimas (SCC), teisendades somaatiliste rakkude arvu normaaljaotuse saamiseks somaatiliste rakkude skooriks (SCS) rahvusvaheliseks standardiks kujunenud valemi SCS = log2(SCC/100000) + 3 abil.

Välimikutunnuste geneetilisel hindamisel kasutatakse klassifitseerijate poolt esitatud esimese laktatsiooni lehmade välimiku andmeid, saades aretusväärtused 16 tunnusele eesti holsteini tõul ja 14 tunnusele eesti punase tõu hindamisel ning kolmele üldtunnusele. Suhteline välimiku üldaretusväärtus SVAV väljendatakse punktides, milles tüübi, udara ja jalgade hinnangud on kaaludega 0,3:0,5:0,2 eesti punase tõu ja 0,3:0,4:0,3 eesti holsteini tõu hindamisel.

Jõudluskontrollis oli 2004. aasta 1. jaanuari seisuga:

  • 2712 piimaveisekarja 102 788 lehma ja 85 774 noorloomaga;
  • 54 seakarja 16 016 emise ja kuldiga;
  • 552 lihaveisekarja 5877 veisega;
  • 5 kitsekarja 109 kitsega.