Teated
Tõuloomakasvatus 3-2018
Hea lugeja!
Suvi on aretusorganisatsioonidele vägagi teguderohke. Juunis olid hobuste veo- ja sõidukatsed Toris, vissikonkursid Upal ja Ülenurmel. Juuli esimene pool oli veidi rahulikum, said eestvedajad ka veidi lõõgastuda, aga juuli lõpus Kurgjal eesti hobuse päev, augusti alguses lambapäev, seejärel Ülenurmel eesti raskeveohobuse päev. Kolmandas dekaadis tori hobuse ja viie päeva pärast eesti noorhobuste jõudluskatsed Toris ning kohe-kohe 1. september ja Tõuloom 2018 Ülenurmel. Seal tähistasime Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu 25. aastapäeva, milleks avasime EPMis posternäituse ja viisime läbi 27. tõuloomanäituse. Ilm soosis sel suvel kõiki üritusi, v.a 20. augustil Toris.
Ühistegelise tõuaretusorganisatsiooni kakskümmend viis aastat on möödunud kiiresti, aga ei saa öelda, et märkamatult või märki jätmata. ETLL asutati 18. augustil 1993 seitsme aretusühingu poolt, kaks veiste, kaks sigade ning lisaks hobusekasvatajate, lambakasvatajate ja linnukasvatajate aretusühingut. Tõuloomanäitusel saime areenile kutsuda kolm lepingule alla kirjutanut: filosoofiadok- tori Matti Piirsalu, pm-kandidaadid Kalju Eilarti ja Andres Kallaste. Pm-knd Enno Siiber, kes tegi organisatsiooni loomisel kõige enam, ei saanud tervislikel põhjustel kohale tulla. Ära märgiti ka siinkirjutaja 25-aastast tööd ETLLi presidendina kolleegide poolt ja maaeluminister Tarmo Tamm tänukirjaga. Minister oli tulnud Tartu sügisnäitust ja TÕULOOM 2018 avama ning tutvus põhjalikult kohale toodud näituseloomadega.
ETLLi liikmeskond on aja jooksul oluliselt muutunud. Püsinud on veisekasvatajad, kusjuures EHF ja EPK organisatsioon on ühinenud ETKÜsse ning EK Selts, hobusekasvatajad EHSis. Seakasvatajad lahkusid juba 2003. a. Lamba- ja linnukasvatajate organisatsioonid on vahetunud, karusloomakasvatajad EKAÜna on püsiliige, kuigi nende liikmeskond on aja jooksul muutunud.
Iga ETLLi liige on püüdnud teenindada oma liikmeid ikka paremini, mis on toonud ka edu, kuigi periooditi tabasid Eesti loomakasvatust kriisiajad, mis vähendanud põllumajandusloomade arvukust. Aga produktiivsuse kasv on kompenseerinud arvu vähenemisest põhjustatud kogutoodangu vähenemise. Piimalehmade aastatoodangult on Eesti Euroopa Liidus 2. kohal ja toodang läheneb 10 tonnile, mis oleks olnud saavutatav sel aastal. Kahjuks kuum ja kuiv suvi tõmbas sellele kriipsu peale.
Diskussioonid riigiasutustega on harivad olnud, võite on jagunud siia ja sinna, õpetust saanud mõlemad pooled. Loodame, et PÕLASi uus variant toob selgust. Kollegiaalsuse põhimõtted ja vastastikune üksteise mõistmine on alati edasiviiv jõud.
Olev Saveli
