Eesti holstein

Tanel Bulitko,
pm-knd Enno Siiber,
PhD Peeter Padrik
(22.07.2022)

Eesti holsteini tõu aretusorganisatsiooni kujunemine Eestis

Eesti loomakasvatajad võivad olla õnnelikud seetõttu, et meil on säilinud tõuaretustöö järjepidevus 1885. aastast alates. Vaatamata sõdadele, okupatsioonidele, riigikorra muutustele ja põllumajanduse reformidele on leidunud inimesi ja entusiaste, kes on ennastsalgavalt päästnud ja hoidnud hävitamise eest tõudokumente, karjaraamatuid ja seltside andmebaase (Tõuseltsi kartoteek).

10. septembril 1919 asutati Eesti Hollandi-Friisikarja Kasvatajate Selts, põhikiri kinnitati 9. aprillil 1920. Seltsi ülesandeks oli sugulavade tunnustamine, tõuraamatu pidamine, tõutunnistuste väljaandmine, näituste korraldamine jne. Umbes 1/3 rahalistest vahenditest sai selts riigilt, kriisiaastatel kattis riik isegi üle poole kuludest.

Seltsi juhtis peakoosoleku poolt valitud 3-liikmeline juhatus (eestseisus) ja seltsi sekretär-eriteadja. Seltsi eestseisuse esimehena tegutses seltsi loomisest kuni nõukogude okupatsioonini õp. agr. Theodor Pool. Sekretär-eriteadjaks olid J. Zimmermann ja A. Zion ning vabariigi lõpu ja nõukogude okupatsiooni algaastail Nikolai Masso.

Esimesel iseseisvumisperioodil imporditi Eestisse 40 pulli, neist 27 Hollandist ja 13 Saksamaalt.

Nii oli 1938. aastal Eestis 353 karjakontrolli ringi, 18 hobuste sugulava, 30 sigade sugulava ja 1561 kuldijaama. Seltsi liikmeid oli üle 1100.

Nõukogude võimu kehtestamisega likvideeriti 1947. a tõuseltsid, sugulavad, karjakontrollringid ja ühingud. 1948. a asutati Eesti Hollandi-Friisikarja Riiklik Tõulava. Et 1951. a nimetati eesti hollandi-friisi tõug ümber eesti mustakirjuks tõuks ja samaviisi tõulava.

Eesti Mustakirju Karja Riikliku Tõulava direktoriks oli 1948...1984 tuntud tõuaretuse organisaator, viljakas kirjamees, teeneline zootehnik, Valter Kutti. Tema järel jätkas pm-knd Enno Siiber. Selle aja silmapaistvamad aretusteadlased ja spetsialistid olid Leo Vaher, Edgar Keevallik, Manivald Metsaalt, Ilmar Maripuu, Jaan Särev, hilisemast perioodist veel Olev Saveli, Aarne Meier, Rein Teinberg jpt.

Ajavahemikul 1956...1960 rajati Eestisse Ando Vasari ja Adolf Mölderi eestvedamisel 9 kunstliku seemenduse jaama, mis 1970...80ndatel aastatel liitusid esialgu kolmeks (Kehtna, Tartu ja Rakvere) seemendusjaamaks. Kunstliku seemenduse kui aretusabinõu juurutamisel osalesid sellised tuntud mehed nagu Aleksander Mägi, Johannes Kuiv, Georg Frorip, Heino Tinits, Rein Teinberg, Ilmar Müürsepp, Olev Saveli jpt.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu on arendanud Kehtna Seemendusjaama laboratooriumi nii metoodilist kui ka tehnilist poolt. Oluliselt täpsemaks on muutunud spermide kontsentratsiooni määramine värskes pullispermas fotoelektrilise kolorimeetriga SDM-5 (Minitüb GmbH&CO, Germany). Spermide morfoloogilise kvaliteedi ja defektide hindamiseks kasutame SPERMACTM (Stain Enterprises, South Africa) värve.

Alates 2002. aastast hinnatakse spermide liikuvust spermas kompuuteranalüüsi (CMA, Computer Assisted Cell Motion Analyser, Sperm Vision, Minitüb GmbH&CO, Germany) abil. See on kiire ja tõhus meetod spermide viljastamisvõime prognoosimisel. Kehtna KS jaamas kasutataks spermimembraani funktsionaalse terviklikkuse hindamiseks hüpoosmootset testi (HOT). See test on mitte eriti töömahukas ja lihtne meetod ning annab hea ülevaate sellest, kui suurel osal spermidest on pärast sügavkülmutamist ja sulatamist säilinud füsioloogiliselt normaalsed membraanid. Selle näitaja alusel võib kaudselt hinnata sperma viljastusvõimet nii veistel, hobustel, sigadel kui ka inimestel.

Oluline on see, et värskes spermas tervikliku membraaniga spermide osakaalu ja sügavkülmutatud/sulatatud spermide liikuvusparameetrite vahel on tugev positiivne seos. Sellise seose olemasolu põhjal saab täpsemalt prognooside otseliikuvate spermide populatsiooni suurust pärast sügavkülmutamise protsessi. Sellise seose olemasolu oli peamine initsiaator, mille põhjal täiustati seemendusjaamas tootmisprotsessi, tänu millele saadakse ühest ejakulaadist rohkem seemendusdoose, milles oli ka enam otseliikuvaid sperme. Üheks olulisemaks investeeringuks tuleb lugeda MINI JET printeri (Minitüb GmbH&CO, Germany) soetamist, mis võimaldab printida seemenduskõrrekesele ka ribakoodi.

Alates 2003. aastast alates toimub sperma varumine ainult Kehtna seemendusjaamas, mis omab EL vastavussertifikaati.

Üheks progressiivseks aretusorganisatsiooniks olid N.Liidu perioodil tõunõukogud, mille liikmeteks olid ettevõtete esindajad, spetsialistid, teadlased ja aretuse entusiastid. Siin olid juba ilmsed ühistulise omandivormi tunnused - demokraatlikult valitud juhatus, aruandekohustus liikmetele, liikmepoolne järelvalve rahaliste vahendite kasutamise üle jne. Eesti Mustakirju Karja Tõuaretuse Nõukogu asutati 1962. Juhatuse esimeheks oli 20 aastat prof Aarne Pung, järgmised 10 aastat prof Olev Saveli. Viimane üldkoosolek toimus 14. aprillil 1993 Raplas. Pandi hääletamisele tõunõukogu tegevuse lõpetamine ja otsustati asutada aretusühistu. Rahalised vahendid anti ühistule üle ja viimane loeti tõunõukogu õigusjärglaseks.

1991. a lõpetasid tegevuse riiklikud tõulavad. Nende baasil moodustati Tõuaretusinspektsioon, Eesti Loomakasvatusinstituudi aretuskeskuse baasil Jõudluskontrolli Keskus ning Kehtna ja Tartu seemendusjaamade baasil vastavalt eesti mustakirju ja eesti punase karja aretuskeskused alustasid tööd iseseisvate juriidiliste isikutena 1. jaanuarist 1992. Eesti Mustakirju Karja Aretuskeskuse direktoriks määrati Enno Siiber ja Punase Karja Aretuskeskuse direktoriks Tõnis Soonets.

Samal ajal alustati ettevalmistusi aretusühistute loomiseks. Eesti Mustakirju Karja aretusühistu asutamiskoosolek toimus 11. novembril 1992 Raplas. Järgnevalt koostati põhikiri ja kõik tunnustamiseks vajalikud dokumendid. Põhikirja vastuvõtmine ja juhtorganite valimine toimus 8. detsembril 1992, kus osales 167 loomaomanikku. Juhatus valiti 9-liikmeline ja juhatuse esimeheks Peeter Kibe. Aretusühistu registreeriti 1993. a. Tegevdirektorina asus tööle Enno Siiber. Keerukalt, aga õnnestunult kulges varade väljaost riigilt ja nende erastamine.

Seaduste muutmise tõttu valiti üldkoosolekul loomaomanikest nõukogu (esimees Hillar Pulk), kes võttis tööle tegevjuhina juhatuse esimehena Enno Siiberi. Hiljem jätkas sel kohal Tanel-Taavi Bulitko.


Viss 2018 Mehu Adavere Agrost (A. Tänavots)

 

Aretusühistuga ühinesid eesti peekoni (maasea) tõu aretajad 1998. aastal, mis sellest ajast kannab Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu nime. Eesti mustakirju tõug nimetati ümber eesti holsteini tõuks. Seakasvatajad on ühistust lahkunud Eesti Tõusigade Aretusühistusse. 2003. aastal ühinesid Aretusühistu Eesti Punane Kari liikmed ja nõukogu esimeheks valiti pm-knd Aavo Mölder.

Ühistu kujunemistee ei olnud nii sile, kui sageli arvatakse. Oli põhimõttelisi ühistegevuse vastaseid kõrgetel ametikohtadel inimeste hulgas, samuti ka loomaomanike ja palgalise personali poolel. Tekkisid nii mõnedki alternatiivid, kes soovisid haarata eelkõige spermaturgu ja ennustasid ühistule peatset pankrotti, seda eriti loomakasvatuse kriisiaastatel. 

Konkursid ja rekordlehmad

Alates 1990. aastast viiakse holsteini tõugu veiste näituskonkursid läbi Tallinna lähedal Luigel ja alates 2012. a Ülenurmel. Aastate jooksul on suurenenud konkursile esitatavate loomade arv.

Konkursi algusaastatel hinnati eraldi suur- ja väikekarjade kaunimaid lehmi, samuti autasustati erinevalt. Algusaastatel hindas konkursilehmi Eesti komisjon, kuid alates 1993. aastast kasutatakse ainult välisriikide eksperte tagamaks hindamise objektiivsuse.

Peakohtunikud aastatel 1990–2019

Paljudele konkursside väliskülalistele on olnud üllatuseks eesti holsteini karja nii hea tase ja kaasaegne piimatüüp.

Senini on edukaimad on AS Aatmaa (Harju) lehm Helta 872, kes võitis konkursi 3 aastat järjest (1993, 1994, 1995) ja Tartu Agro AS lehm Lindi Red, kes sai Vissi-tiitli 2011., 2014. ja 2015. a. Konkursi võitjaid autasustatakse mitmete meeldivate meenete ning korraldaja Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu poolt maailma parimate pullide spermaga.


Eesti holsteini tõu Viss 2019 on Mara (Põlva Agro OÜ) (A. Tänavots)

 

Tabel 1. Konkursse võitnud lehmad

Aasta Võitja nimi ja TR nr Isa Emaisa Omanik
1990 Lilles EHF 161939 Evinor Grandboy OÜ Estonia
1991 Lagle EHF 170403 Elastre ET Garden OÜ Estonia
1992 Leeni EHF 200658 Elastre ET Elert OÜ Estonia
1993 Helta EHF 204032 Elastre ET Simon AS Aatmaa
1994 Helta EHF 204032 Elastre ET Simon AS Aatmaa
1995 Helta EHF 204032 Elastre ET Simon AS Aatmaa
1996 Nublu EHF 205270 Starbuk ET Grandboy OÜ Piistaoja KT
1997 Helka EHF 206271 Lekker Eiden OÜ Estonia
1998 Laura EHF 205978 Starbuk ET Navajo OÜ Väätsa Agro
1999 Aalte EHF 210389 Etazon Celsius F 16 OÜ Maasikamäe
2000 Mena EHF 282839 Pilot ET Gerdal AS Aatmaa
2001 Nalivka EHF 212050 Atomik ET Rait ET OÜ Piistaoja KT
2002 Kissa EHF 582363 Bert ET Randal OÜ Aravete Agro
2003 Leedu EHF 698310 Lenker ET Winston Kehtna Mõisa OÜ
2004 Lusti EHF 575097 Lenker ET Morning Kehtna Mõisa OÜ
2005 Freia EHF 4517795 Frello ET Jaap Tartu Agro AS
2006 Juuni EHF 4517405 Jaco ET Nils Tartu Agro AS
2007 Iiris EHF 6101923 Impuls ET Amadeus ET Tartu Agro AS
2008 Riia EHF 6104283 Ramos Profil ET Tartu Agro AS
2009 Feti EHF 6100131 Festivo ET Profil ET Tartu Agro AS
2010 Kalli EHF 8229533 Kirill Poi Nigula Piim OÜ
2011 Lindi Red EHF 10498286 Faber-Red ET Arrow-Red ET Tartu Agro AS
2012 Monita EHF 10126899 Maurizzo ET Dorado ET Tartu Agro AS
2013 Olli EHF 10125878 Oliver Hasler ET Tartu Agro AS
2014 Lindi Red EHF 10498286 Faber-Red ET Arrow-Red ET Tartu Agro AS
2015 Lindi Red EHF 10498286 Faber-Red ET Arrow-Red ET Tartu Agro AS
2016 Siili EHF 14416385 Sigfrid ET Frello ET Nigula Piim OÜ
2017 Olivia EHF 14942181 Olegant ET Suede ET Tartu Agro AS
2018 Mehu EHF 15734723 Lomario Langelore ET Adavere Agro AS
2019 Mara EHF 15881038 Phantasy Berlingo Põlva Agro OÜ

1. jaanuari 2022. a seisuga on Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASi (EPJ) andmebaasis registreeritud 9 karja, kelle eesti holsteini tõugu lehmade piimatoodang on vähemalt ühel aastal 305-päevase laktatsiooni jooksul ületanud 13 000 kg ja 18 karjal üle 12 000 kg keskmisena.

Tabel 2 . Üle 13 000 kg piima tootnud EHF karjad (2021. a)

Ettevõte Maakond Lehmi P kg R% R kg V% V kg R+V
OÜ Kaiu LT Rapla 819 13 635 3,70 505 3,31 451 956
OÜ Tinni Tartu 75 13 580 3,36 457 3,49 474 931
AS Vändra Pärnu 1338 13 383 3,75 502 3,31 443 945
Peri PM AS Põlva 643 13 352 3,86 516 3,32 443 959
OÜ Vändra Vara Pärnu 117 13 296 3,78 502 3,34 444 946
OÜ Kõpu PM Viljandi 124 13 198 4,08 538 3,37 445 983
Miiaste PM AS Põlva 185 13 171 3,64 479 3,31 436 916
Torma POÜ Jõgeva 518 13 146 3,81 501 3,34 439 940
Kõljala POÜ Saare 645 13 072 3,79 496 3,58 468 964

Alates 2020. aastast on Eesti piimatoodangult lehma kohta Euroopas esikohal, edestades Taanit, kelle järel oldi viis aastat seni teisel kohal. Eesti ja Taani on ainukesed EL riigid, kus piimatõugude keskmine toodang ületab 10 000 kg.


Joonis 1. EHF lehmade piimatoodang 1990-2021

 

2021. a kõrgeima elueatoodanguga oli Võhmuta PM AS lehm EE10088302: 138 485-3,33-4612-2,98-4129-8740. Suurim aastatoodang kuulus Krootuse Agro AS lehmale Ägli EE18484656, kes lüpsis 3. laktatsioonil 20 524-2,20-451-2,90-595-1046. Enim piimarasva ja -valku tootis 5. laktatsioonil AS Vändra lehm EE17125246: 18450-5,02-927-2,97-548-1475.

Tabel 3. Suurimad päevalüpsid 2021. a

Aimu EE 16753068 95,2 kg Mind-Red x Spencer-Red Kõljala POÜ (Saare)
Reimu EE 18881738 94,4 kg Fobs x Montia Kehtna Mõisa OÜ (Rapla)
EE 20748081 94,1 kg Stuart x Wilmar Pajusi ABF AS (Jõgeva)

 Tabel 4. Suurima eluea piimatoodanguga holsteini tõugu lehmad

  Reg nr Nimi Omanik Sünniaeg P kg R % V % R+V
1. 2211534 Jacque-line Tartu Agro AS 06.02.03 175 264 3,89 3,19 12 405
2. 2211008   Tartu Agro AS 01.10.02 148 354 3,93 3,31 10 735
3. 10088302   Võhmuta PM AS 12.07.08 138 485 3,33 2,98 8740
4. 5641956 Eeli Torma POÜ 20.02.05 137 122 4,06 3,17 9902
5. 6790271   Peetri PP AS 04.10.05 135 495 3,39 3,02 8674
6. 10062586   Mangeni PM OÜ 29.08.08 134 928 3,99 3,32 9867
7. 8596857   Peetri PP AS 09.12.07 134 928 3,35 3,19 8826
8. 10447376 Täpik Kõljala POÜ 01.07.09 133 214 2,81 2,97 7700
9. 11530022 Leenu Metsaküla Piim AS 01.01.10 133 078 3,67 3,12 9025
10. 7157103 Teeke Härjanurme Mõis OÜ 10.01.06 130 358 4,33 3,49 10 194

Ameerika päritolu Grandboy oli kuulus 1980ndatel eesti holsteini karja uue tõutüübi loojana. Etazon Lambro ET on olnud parimal positsioonil (4. kohal) Interbulli rahvusvahelises hindamissüsteemis. Mõlemad pullid tegid omal ajal ajalugu suuretoodanguliste lehmade isadena.

Tabel 5. Tavahindamisel ETKÜ pullide tütarde (n>500) toodangud (2021. a)

Pulli nimi TR nr Lakt Arv P kg R % R kg V % V kg R+V
Stuart ET 27340 1 1426 9610 3,67 353 3,28 315 668
Balistic ET 27613 2 1212 11 154 3,85 430 3,4 379 809
Basudan ET 27615 2 1027 11 648 4,03 469 3,45 402 871
Jack-ET 27123 2 698 10 877 3,61 393 3,24 352 745
Basor ET 27618 1 693 9986 3,86 386 3,47 347 732
Xenon 27380 3≤ 618 11 420 3,82 436 3,40 388 824
Ramsau 26870 3≤ 612 10 376 4,21 436 3,46 359 795
Moson 27177 3≤ 553 11 789 3,73 439 3,26 384 823
Shotna ET 27605 1 508 9904 3,64 361 3,31 328 689

Eesti holsteini noorpullide hindamisprogrammis testiti igal aastal ca 25 pulli, lisaks toimus 10-12 välismaa pulli paralleeltestimine. Pullide valik tehti imporditud Ameerika ja Kanada embrüotest, Eesti kohalike parimate pulliemade selektsioonist ja imporditud noorpullidest. Palju kasutati parimate imporditud lehmade poegi, kelle isadeks olid maailmas laialt tuntud liiderpullid. Tänapäeval kasutatakse valdavalt genoomhinnatud pulle. Peamised pullide päritolu riigid on USA, Kanada, Saksamaa ja Holland.

Järjest rohkem kasutatakse veiste seemendamisel suguselekteeritud spermat. 2021. aastal seemendati 5% lehmadest ja 25% lehmikutest SS spermaga.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu tegeleb aktiivsest veiste müügiga, vahendades oma liikmete tõu-, tapa- ja nuumaveiseid. Suurenenud piimatoodang ja nakkushaigustest vaba staatus on muutnud Eesti veised välismaa põllumeestele atraktiivseks. Alates 1991. aastast on tõumullikaid ostnud Hispaania, Saksamaa, Holland, Itaalia, Leedu, Läti, Malta, Moldova, Poola, Rumeenia, Gruusia, Türgi, Usbekistan, Ukraina, Armeenia, Aserbaidžaan, Kasahstan, Valgevene, Tatarstan ja Venemaa.


Tõuloom 2021 (A. Tänavots)