Loomakasvatus

Loomade arv ja loomakasvatussaaduste tootmine on taasiseseisvumise perioodi alguses aasta-aastalt vähenenud, põhjuseks suhteliselt madalad kokkuostuhinnad, maailmaturul valitsev loomakasvatussaaduste ületootmine, mitmed looma- ja linnuhaigused, suhteliselt suured impordimahud ning põllumajandusreformi järelmõjud. Alles viimastel aastatel on märgata tootmise mõningast stabiliseerumist.

Üheksateistkümne aastaga vähenes veiste arv Eestis 3,3 korda, sigade arv 2,9 korda , lammaste ja kitsede arv 1,8 korda, hobuste arv ligi 2 korda ning lindude arv 4,8 korda. Heameel on tõdeda, et paaril viimasel aastal on oluliselt suurenenud lammaste arv ning ka sigade arvukus on taas tõusuteel (tabel 1).

 

Tabel 1. Loomade arv seisuga 31. detsember (tuhandetes peades)

Aasta Veised Sead Lambad ja kitsed Hobused Linnud
1980 818,7 1085,5 153,8 13,8 6842,7
1985 840,2 1073,6 147,7 10,7 6911,5
1990 757,8 859,9 139,8 8,6 6536,5
1995 370,4 448,8 49,8 4,6 2911,3
2000 252,8 300,2 32,2 4,2 2366,4
2005 249,5 346,5 52,4 4,8 1878,7
2010 236,3 371,7 82,7 6,8 2046,4
2015 256,2 304,5 90,9 6,3 2161,8
2020 253,3 316,8 72,6   2148,8
2021 250,7 308,0 68,8   2103,6

 

(Allikas ESA)

 

2021. aastal loomade ja lindude arv vähenes. Statistikaameti (SA) andmetel oli Eestis 2021. aasta lõpus 250 700 veist (tabel 1), sh lihaveiseid 31% ja piimalehmi 33%. Eelmise aastaga võrreldes vähenes veiste arv 2600 võrra, nendest suurema osa (69%) moodustasid lihaveised. Sigu oli 2021. aasta 31. detsembri seisuga 308 000, mis on 9000 sea võrra vähem kui aasta tagasi. Lambaid ja kitsi oli 68 800 ja aastaga on nende arv vähenenud 3800 võrra. Viimati oli Eestis lammaste ja kitsede arv alla 70 000 15 aastat tagasi. Kodulinde oli 2021. aasta lõpus 2 103 600, mis on viimase viie aasta võrdluses väikseim arv.

 

Piimatootmine

Piimakarjakasvatus on olnud viimastel aastakümnetel kõige olulisem põllumajandustootmise haru. Sarnaselt üldisele tendentsile põllumajanduses vähenes piima kogutoodang kuni 2002. aastani jõudsalt, millele järgnes stabiliseerumine. Kui 1989. aastal toodeti Eestis 1 277 000 tonni piima, siis 2007. aastal toodeti vaid 689 700 tonni (tabel 2). Piimatootmine langes 2007. aastaks 1989. aastaga võrreldes 54%. Languse põhjuseks on loomade arvu vähenemine, mille tingis piima varumishinna langus, kõrgenenud kvaliteedinõuete rakendamine, eksportmahtude vähenemine ja piimaringide lõpetamine väiketootjatelt piima kokkuostuks, mistõttu osadel piimatootjatel kadusid igasugused võimalused piima kuhugi müüa. Alates 1994. aastast hakkas piimatoodang lehma kohta taas tõusma. 2007. aastal oli piimatoodang lehma kohta 6 368 kilogrammi ehk 2 151 kg võrra kõrgem 1989. aasta tasemest.

 

Lehmade arv

2007. aastal vähenes lehmade arv Eestis võrreldes 2006. aastaga veel 4 300 võrra ehk 4 %, moodustades 31. detsembri 2007 seisuga 104 100 looma. 1999. aasta ebasoodsate tootmistingimuste ja majandusraskuste tõttu toimunud karjade likvideerimine on kestnud kuni käesoleva ajani. Tugevamad ning konkurentsivõimelisemad tootjad on alles jäänud. Lähiaastatel ei oodata lehmade arvukuses enam märkimisväärset langust, kuid mõningane vähenemine siiski toimub.

 

Jõudluskontrollist

Jõudluskontrolli all oli 01.01.2008. aasta seisuga 1 276 karja ja 94 671 lehma, mis moodustab 91% Eesti lehmadest. Kõige rohkem on jõudluskontrollis olevaid lehmi Järvamaal (15 095), Lääne-Virumaal (12 203) ja Pärnumaal (9 946). Jõudluskontrollialuste lehmade 2007. aasta keskmine piimatoodang ulatus rekordtasemele 7 052 kilogrammini. Võrreldes 2006. a suurenes piimatoodang 190 kg võrra.

1. jaanuaril 2022 oli jõudluskontrollis 399 karja 80 689 lehmaga. Aastaga vähenes karjade arv 36 ja lehmade arv 336 võrra. Jõudluskontrollis oli 96,5% Eesti piimalehmadest. Kõige enam oli lehmi Järvamaal (13 042), Lääne-Virumaal (10 125) ja Pärnumaal (9969). Kõige väiksem oli lehmade arv Hiiumaal (632), Ida-Virumaal (1057) ja Läänemaal (1058).

Eesti holsteini tõugu (EHF) lehmade arv suurenes 645 võrra, neid oli aastavahetusel 69 808. Eesti punast tõugu (EPK) lehmade arv langes alla 10 000. Neid oli karjas 9919 ehk 1029 võrra vähem kui aasta tagasi. Eesti maatõugu (EK) lehmi oli 681 ehk 41 võrra rohkem kui eelmisel aastal ning muud tõugu lehmi 7 võrra rohkem (281). Nagu lehmade arvud näitavad, on EHF tõugu lehmade osakaal karjas suurenenud 86,5 protsendini, samas kui EPK lehmi on vaid 12,3%. 10 aastat tagasi, 2011. aastal, oli EPK tõugu lehmi kogu karjast ligi 21%.

Lehma kohta saadi 2021. aastal 10 484 kg piima, mis on 84 kg rohkem kui 2020. aastal. EHF lehmade piimatoodang oli 10 761 kg (+84 kg võrreldes 2020. aastaga). EPK lehmad andsid 9117 kg (–14 kg) ja EK lehmad 4547 kg piima (–143 kg). Muud tõugu lehmade toodang oli 5700 kg (+43 kg).

 

Tabel 2. Lehmade piimajõudlus tõuti

Tõug Aastalehmi Piima, kg Rasva Valku R + V, kg
% kg % kg
Eesti punane 10 325 9117 4,09 373 3,50 319 692
Eesti holstein 69 351 10 761 3,87 416 3,38 364 781
Eesti maatõug 637 4547 4,60 209 3,52 160 369
Muud tõud 276 5700 4,15 237 3,47 198 435
Kokku/keskmine 80 589 10 484 3,90 409 3,40 356 765

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS andmebaasis oli 31. detsembril 2021. aastal 11 107 põhikarja siga, keda peetakse põrsatootmise eesmärgil. Jõudlusandmete kogumisega tegeles aasta lõpus kakskümmend kaheksa erinevat karja. Aasta jooksul uusi jõudluskontrolli alustajaid ei olnud, aga kahjuks oli üks farm sunnitud juulis tootmise lõpetama sigade nakatumise tõttu Aafrika katku (SAK). Sellega saabus lõpp ka puhtatõuliste pjeträäni tõugu sigade pidamisele, olles nakkushaiguse leviku piiramiseks hukkamisele määratud loomade hulgas.

Karjas olnud 11 107 seast olid 30% puhtatõulised, 66,6% ristandid ja vaid 3,4% muud tõugu. Esimest ja teist kohta võrdse tulemusega, 14,9 elusat põrsast pesakonnas, jagavad OÜ Hinnu Seafarm ja Viru Peekon OÜ. Neile järgneb OÜ Kureoja Farm (Jõgeva maakond) tulemusega 14,7. Kõige rohkem põrsaid pesakonnas võõrutati OÜs Viru Peekon (13,1), järgnesid Saimre Seakasvtuse OÜ (13,0) ning võrdse tulemusega OÜ Hinnu Seafarm ja OÜ Kureoja Farm (12,8). Aastaemiselt võõrutati keskmiselt 2,3 pesakonda, mis tähendab, et iga pesakond saadi keskmiselt 159 päevaga. Testitud sead kasvasid sünnist 100 kg saavutamiseni keskmiselt 571,7 grammi ööpäevas, keskmine pekipaksus oli 10,3 mm ja lihassilma läbimõõt 64,2 mm.

 

Piimatoodang 

Vaatamata piima soodsale turuolukorrale ja soodsatele ilmastikutingimustele vähenesid 2007. a nii lehmade arv, piima kogutoodang kui ka piima kokkuost. 2007. aastal toodeti esialgsetel andmetel piima 689 700 tonni, mis on 2006. aastaga võrreldes 0,3% ehk 2 300 tonni vähem. 

Tootmise üldise langustendentsi tingis varutava piima kokkuostuhindade madal tase, peegeldades hästi maailmaturu üldist kehva konjunktuuri. Alles 2003. aasta oktoobrikuu teises pooles kerkis piima keskmine varumishind meie piimatootjaid rahuldava tasemeni, olles 2008. a jaanuarikuus taasiseseisvunud Eesti kõrgeimal tasemel - 5, 04 kr/l.

 

(Allikas ESA)

 

Piimatoodang lehma kohta ulatus 2007. a 6368 kilogrammini. (joonis 2). Selline produktiivsuse kasv on paljuski seletatav asjaoluga, et eelnevate aastate ebasoodsate tingimuste tõttu vähendatud või kaotatud karjadega langesid enamasti välja vähetootlikumad lehmad. Samas on piimatootjad hakanud suuremat rõhku panema söötade, eelkõige silode, tootmisele ja kvaliteedile. Edukamate karjapidajate eeskujul tegeletakse järjest enam ning järjest täpsemalt tasakaalustatud söödaratsioonide koostamisega. Paljudes farmides söödetakse piimalehmi täisratsiooniliste segasöötadega.

Piimalehmade pidajate arv vähenes PRIA põllumajandusloomade registri andmetel 2021. aasta lõpuks aastatagusega võrreldes 9,5% ehk 104 pidaja võrra 996 pidajani (joonis 2). Viimati jäi piimalehmapidajate arvu aastase vähenemise määr alla 10% 2012. aastal.

 

Kokkuost

Piimatööstustele realiseeriti 2007. aastal 593 400 tonni piima ehk 2% vähem kui 2006. aastal. Kokkuostetud piimast kuulus eliitsorti 53%, kõrgemasse sorti 44% ning 3% I sorti. Varutud piima rasvasus oli 4,0% ning valgusisaldus 3,3%.

2007. aasta piima kokkuostuhind tõusis võrreldes eelmise aastaga 397 kr/t võrra, vastavalt 2006. aasta keskmiselt 3 805 kr/t-lt 4 202 kr/t-le Hinnatõusu peamise põhjusena võib välja tuua toorpiima puudust siseturul, mis sundis tööstusi piimahindu konkurentsis püsimiseks tõstma.

Samas, vaatamata piimahindade olulisele tõusule, ei jätkunud 2007. aastal enamikel piimatootjatel vahendeid investeeringuteks, kuna piima tootmiskuludes suurenesid märgatavalt mitmete peamiste sisendite (nt kütus, loomasööt, elekter, ehitusmaterjal, jt.) hinnad.

Euroopa Liidu eurosertifikaati omas 2007. a lõpuks 37 piimatöötlemisettevõtet.

Saab välja tuua väga ühese seaduspärasuse - mida kõrgem on piima väljalüps lehma kohta, seda efektiivsemalt majanduslikus mõttes on võimalik toota. On selge, et piimatootmise tasuvusest saab rääkida alles 5000-6000 kg aastatoodangu juures lehma kohta ning see tase on meil praeguseks juba saavutatud.

Prognooside kohaselt püsib piimatoodang Euroopa Liidus aastatel 2008-2014 üsna stabiilsena. Toodang võib lühiajaliselt veidi suureneda, reageerides piima kõrgele hinnale. Pärast 2009. a prognoositakse piima kogutoodangu järk-järgulist vähenemist, mis on tingitud abitootmise pidevast vähenemisest peamiselt uutes liikmesriikides.

Kokkuostetud piima eest maksti 2021. aastal tootjatele keskmiselt 31,6 €/100 kg, mis ületas aastatagust keskmist hinda 2,3 €/100 kg ehk 7,9% võrra. Keskmine kuine piimahind jäi I kvartalis allapoole eelmise aasta ja viimase viie aasta keskmist hinnataset ja ületas need tasemed aprillis, kuid stabiliseerus augustis, olles 31 €/100 kg. Septembrist alates hakkas piimahind piimatoodete hinnatõusu toel ja üldisest inflatsioonisurvest mõjutatuna üha kiirenevas tempos kasvama ning jõudis detsembris tasemele 35,8 €/100 kg, mis ületas aastatagust piimahinda 6,2 €/100 kg ehk 20,9% võrra. Suurele aastalõpu hinnatõusule vaatamata jäi piimatootjate jaoks olukord keeruliseks, sest mitmete oluliste tootmissisendite hinnad tõusid märgatavalt enam.

 

Lihatootmine 

Lihatootmine on üks traditsioonilisi põllumajandus tootmisharusid piima ja teraviljatootmise kõrval. Eestis toodetakse peamiselt sealiha, mis moodustas 2007. a lihatoodangust 60%, osatähtsuselt järgneb veiseliha 20%, linnuliha 19% ning lamba- ja kitseliha 1%. Lihatoodang oli 1989. aastal 189 900 tonni. 2007. aastal toodeti kokku esialgsetel andmetel 67 000 tonni liha, seega toodang on vähenenud 65% võrra (tabel 2). Lihatootmise madalseis jäi perioodi aastatel 1996-2001. Näiteks 2000 a toodeti liha kokku vaid 52 000 tonni. Lihatootmise langus on põhjustatud idaturu nõudluse kadumisest, liha ületootmisest maailmaturul, linnugripi kartusest, paari viimase aasta madalatest kokkuostuhindadest siseturul ja kõrgetest müügihindadest kaubandusvõrgus.

 

Tabel 3. Lihatoodang (tuhat tonni) tapamassis

Aasta Lihatoodang Veiseliha Sealiha Lamba-jakitseliha Linnuliha
1980 162,2 57,6 88,4 2,9 12,8
1985 183,2 61,3 98,2 3,1 20,2
1990 182,5 63,0 95,1 2,5 21,6
1995 67,7 25,8 35,4 0,8 5,6
2000 53,3 15,4 30,3 0,3 7,3
2005 67,1 13,4 39,5 0,3 13,8
2010 75,4 12,9 45,8 0,7 16,0
2015 83,2 12,6 50,1 0,6 19,7
2020 79,9 11,9 45,2 0,6 22,3
2021 80,0 12,3 44,2 0,5 23,0

 

Allikas ESA.

 

SA andmetel toodeti Eestis 2021. aastal liha 80 020 t, mida on viimase viie aasta võrdluses suurim kogus. Liha kogutoodang suurenes 2021. aastal eelmise aastaga võrreldes 0,1% ja 2017. aastaga võrreldes 12%. Mullusega võrreldes toodeti enam linnu- ja veiseliha ning vähem sea-, lamba- ja kitseliha. Linnuliha toodeti 2021. aastal 23 044 t, mis on suurim linnuliha toodang viimasel kümnendil. Linnuliha osatähtsus liha kogutoodangus on samuti aasta-aastalt suurenenud ja küündis 2021. aastal 29%ni. Veiseliha toodeti 2021. aastal 12 281 t, mida on 3,4% rohkem kui aasta tagasi. Veiseliha osatähtsus liha kogutoodangus oli 15%. Liha kogutoodangus suurima osatähtsusega oli sealiha (55%), mida toodeti 44 150 t. Sealiha tootmine vähenes 2021. aastal eelmise aastaga võrreldes 2,3%. Märkimisväärselt vähenes ka lamba- ja kitseliha tootmine, mida 2021. aastal toodeti 545 t. Lamba- ja kitseliha on lihaliikidest ainus, mis võrreldes viie aasta taguse ajaga on vähenenud (2021/2017= -9%). Lamba- ja kitseliha osatähtsus liha kogutoodangus oli 2021. aastal 0,7%.

Nii liha tootjaid kui töötlejaid mõjutasid 2000. aasta 1. jaanuaril kehtima hakanud uus toiduseadus ja selle alusel kehtestatud rakenduslikud aktid, sh värske liha hügieeninõuete eeskiri. 1999. aastal viidi sisse euronõuetele vastav veiste märgistamine, kohustuslikuks muutus ka lammaste-kitsede märgistamine ja registreerimine.

 

Tabel 4. Tegevusloaga lihatöötlemisettevõtetes tapetud loomad (tuhandetes) ja saadud liha (tonni) 2020-2021

Aasta Veised Sead Lambad
arv, tuh liha, t arv, tuh liha, t arv, tuh liha, t
2020 35,1 8 893 559,1 45 034 9 189
2021 34,1 8 698 548,5 44 126 8,4 183
Muutus, % -2,8 -2,2 -1,9 -2,0 -6,7 -3,2

(Allikas ESA, MeM)

 

Veiseliha

Veiseliha turgu mõjutasid 2003. aastal esinenud Lõuna-Euroopat tabanud põud ning hullu lehma tõve juhud. Viimastel aastatel on Eestis hoogustunud lihatõugu veiste kasvatus. 21. juulil 2000. aastal loodi Eesti Lihaveisekasvatajate Selts ning alates 2001. aastast tehakse lihatõugu veiste jõudluskontrolli.

Põllumajandusloomade registri andmetel pidas 2021. aasta 31. detsembri seisuga veiseid 2627 loomapidajat, neist 1565 pidas lihatõugu (sh ristandid) lehmi. Aastaga on veisepidajate arv vähenenud 173 võrra ja lihatõugu lehmade pidajate arv 62 võrra. Viimaste arv vähenes kolmandat aastat järjest.  

 

Sealiha 

85% sigadest peetakse tootmisettevõtetes, kust pärineb 75% sealihast. Põllumajandusloomade registrisse kantud sigadest moodustavad suurema osa (30%) puhtatõulised jorkširid, 30% on landrassi tõugu sead ning 40% mitmesugused ristandid. Üldiselt ongi viimaste aastate trendina märgata ristandsigade pidamise hoogustumist.  Positiivse näitajana võib välja tuua sigade lihakehade lihakvaliteedi paranemist. Jõudluskontrolli andmetel on tailiha sisaldus jõudluskontrolli all olevatel tõusigadel 58%, võrreldes viie aasta taguse 56%-ga. Realiseeritavate nuumsigade keskmine tailiha sisaldus on hetkel hinnanguliselt 56-57%. Sealiha toodeti 2007. aastal 40 450 tonni, mis on eelmise aastaga võrreldes 1% ehk 590 tonni võrra enam.

2002. aastal alguse saanud sealiha kokkuostuhindade langus jätkus ka 2006. aastal. 2007. a toimus sealiha kokkuostuhindade 2,3%-line tõus. Ainult Eesti suurim seakasvataja EKSEKO on tootmist laiendamas. Sealiha tootmise suurendamise vastu on huvi kahandanud eelmise aastaga võrreldes kõrgemad söödavilja hinnad. Sealihasektorit toetatakse ühtse pindalatoetuse kaudu.

Sigu pidas 2021. aasta 31. detsembri seisuga 72 loomapidajat, neist 44 olid emisepidajad. Aastaga on kasvanud kuni 10 siga pidavate loomakasvatajate arv. Kui 2020. aastal oli neid viis, siis 2021. aasta lõpus 12 loomapidajat. 1000 kuni 5000 siga pidas 35% seapidajatest ja neil oli veerand sigadest. Üle 5000 sea oli 21% seapidajal.

 

Lambaliha

Eesti lambakasvatusele on viimaste aastate jooksul mõju avaldanud 1999. aastal sisse viidud utetoetus. Lambaliha vähese pakkumise tõttu turul ja tänu suhteliselt soodsatele hindadele on tootjate huvi lambakasvatuse vastu suur. Tootmise kiiret kasvu pidurdavaks teguriks on asjaolu, et tõulammaste ostusoovid ületavad pakkumist. Tõulammaste müügivõimalusi piirab ka Eesti lammastel tuvastatud maedi-visna viirus.

Siiani on tootjatele probleemiks olnud lambakasvatussaaduste turustamine. Eesti Lambakasvatajate Seltsi initsiatiivil ja ühistulise ettevõtluse toetuse najal tehti viis aastat tagasi algust lammaste ja lambakasvatussaaduste turustusgrupi ning turustusstrateegia loomisega. Nüüdseks tundub see tegevus taas seiskunud olevat. 

Lambakasvatusega on järjest rohkem tegelema hakanud kodumajapidamistes. Lammaste koguarv Eestis on hakanud tõusma. Eelmise aastaga võrreldes oli lambaid 31. detsembril 2007. a 18% enam kui aasta tagasi samal ajal. 

Liha tootmiseks peetakse eesti tumedapealist ja eesti valgepealist lammast. Hetkel on ülekaalus tumedapealine tõug, kuid valgepealise osakaal on suurenemas. Põllumajandusloomade registris olevate loomadest olid 70% tumedapealised ja 30% valgepealised. ELaS-s arvel olevatest uttedest on tumedapealistel vaid kerge ülekaal. Parandajatena on kasutatud oksford-downi, texeli ja dala tõugu lambaid. 

Lambaliha toodang oli 2007. a 580 tonni. Lambaid meie Eestimaa tapamajades töödeldakse ainult eelnevalt kokkulepitult teenustööna. Kõrgem on lambaliha hind poodides-turgudel, kus liha eest küsitakse 55-85 kr/kg. Eestisse imporditava lambaliha hind on aga kokkuostuhinnast veidi kõrgem kõrgem (90 kr/kg).

Põllumajandusloomade registri andmetel pidas 2021. aastal kitsi 486 loomapidajat, neist 82%-l oli 1 kuni 9 kitse. Aastaga on kitsepidamise lõpetanud viis ja viimase viie aasta võrdluses  100 loomapidajat. Kitsi oli 2021. aastal 4310 ja aastaga on nende arv vähenenud 144 võrra. Viimase viie aasta võrdluses oli kitsi enam 2017. aastal (5043), millest alates on nende arvukus järjest vähenenud. Ligi pooled kitsed kasvasid 10-99-pealistes karjades.

Loomade kokkuostuhinna muutused olid 2021. aastal loomaliigiti erinevad. Veiste kokkuostuhind, mis viimasel paaril aastal on olnud väga madalal tasemel, hakkas SA andmetel peale 2021.  aasta I kvartalit vähehaaval tõusma. 2021. aasta maikuust alates oli veiseliha hind selgelt üle eelmise aasta hinnataseme ja juunist alates üle viimase viie aasta (2016-2020) keskmise hinnataseme. Hinnatõus jätkus järgnevatel kuudel ja jõudis detsembris  tasemele 2347 €/t. 2021. aasta algusega võrreldes suurenes veiseliha hind aasta lõpuks 15%.

Sealihasektoris oli olukord sootuks teistsugune. Kui 2019. aasta teisel poolaastal ja 2020. aasta esimeses pooles oli sealiha hind eelnevate aastatega võrreldes kõrgem, siis järgnenud hinnalangus peatus 2021. aasta veebruaris tasemel 1419 €/t. Märtsist alanud hinnatõus jäi üürikeseks (hinnalagi juulis = 1626 €/t) ja 2021. aasta detsembris maksti sealiha tonni eest 1441 €/t. 2021. aasta kokkuvõttes jäi sealiha hind madalamaks kui 2020. aastal (keskmiselt -8%), ja oli ka madalam viimase viie aasta (2016-2020) keskmisest hinnatasemest.

Lamba- ja kitseliha hind oli 2021. aastal eelnevate aastatega võrreldes kõrgem (keskmiselt +7%). Viimase viie aasta (2016-2020) keskmise hinnaga võrreldes selgub, et suvist hooajalist hinnalangust 2021. aastal ei olnud. Kõrgem lamba- ja kitseliha hind oli juulis, kui tonnist maksti 3777 €. Madalam hind oli suurema pakkumisega sügiskuudel ja siis maksti tonnist 2731-3067 €.

Käesolev ülevaade on  lünklik, sest on kasutatud eri perioodide materjale. Loodame lähema paari kuu jooksul saada Maaeluministeeriumist järjepideva ülevaate Eesti loomakasvatusest.