Ph. D. Matti Piirsalu
pm-mag Külli Vikat
(31.03.2022)
Esimesed vutid toodi Eestisse 1966. a ja vaarao tüüpi lihatõugu vutid Kaiaverre 1976. a. Vuttide pidamist ja söötmist käsitlevate uurimistöödega alustati 1977. a. Eesti liha-munatüüpi vutitõug tunnustati 1987. a, tõu aretajad on prof Harald Tikk, Valeri Neps ja prof Rein Teinberg. Eesti vutt on ainuke Eestis loodud põllumajanduslik linnutõug.
1991. a ehitati Tartumaale Matjamaa vuttide suurfarm tootmisvõimsusega kuni 10 mln muna aastas. Samal aastal korraldati Eestis ülemaailmne vutikonverents ja ehitati välja kolm perefarmi (Ülo Pullisaaar, Tiit Kollist ja Rene Treier).
Paraku jäi põllumajandustootmisele ülinegatiivselt kulgenud põllumajandusreformi tõttu aastaks 1995 alles ainult R. Treieri perefarm, kuhu koondati vuttide tõutuumik. Kuna farmil puudusid võimalused tõuaretustööks, hakkasid eesti vuttide tõutuumiku lindudel ilmnema sugulusaretuse tunnused: vähenes munade kooruvus, lindude säilivus ning sagenesid välimikuvead.
Alates 2001. a rahastab põllumajandusministeerium tõuaretustoetuste kaudu R. Treieri farmis eesti vuttidega tehtavat selektsioonitööd. Prof H. Tikk ja filosoofiadoktor M. Piirsalu töötasid välja selektsioonitöö kava produktiivsusnäitajate parandamiseks. 2001. a kanti eesti vutid ka ohustatud linnutõugude nimekirja, mis võimaldas tõuaretustoetuse riiklikest vahenditest katta eesti vutitõu säilitamise, sealhulgas ka aretustöö kulud. Samal aastal võeti tõuaretustöös kasutusele puhasaretus ning alates 2002. aastast ka rakendama puhasaretuse tasandil pere(konna)aretust.
Seltsi eestvedamisel koostatud eesti vuti säilitus-aretusprogramm aastateks 2001–2006 täideti edukalt. Võrreldes 2000. a munatoodanguga suurenes aastane munatoodang vuti kohta 51 muna võrra ehk 17,7%. 2008. a koostasid samad autorid eesti vuti säilitus-aretusprog-rammi aastateks 2008–2012 ning 2012. a aretus-säilitusprogrammi ja individuaalse jõudluskontrolli eeskirja aastateks 2013–2018.
2016. a loodi Tartumaal uus tegevusloaga aretusühing MTÜ Eesti vutt, kelle aretustegevusega seotud esmased eesmärgid on: tagada eesti vuti kui ohustatud tõu püsimine, selle teadvustamine ja väärtustamine ja eesti vutitõu jõuduskontrolli läbiviimine. Koostatud on ka uued ohustatud tõu eesti vutt geneetiliste ressursside säilitamise ja tõuaretuse programmid aastateks 2016 – 2018 ja 2019 – 2023.
Tabel 1. Eesti vuti säilitus-aretusprogrammi läbiviijad ja individuaalse jõudluskontrollis
| Vutifarmid | Aasta | Vuttide arv | |||
| ♀♀ | ♂♂ | kokku | JK-s | ||
| FIE Eha Treier aretusfarm | 2012 | 2012 | 295 | 2307 | 108 |
| Järveotsa Vutifarm OÜ | 2012 | 6452 | 1020 | 7472 | 108 |
| 2016 | 5794 | 2951 | 8745 | 400 | |
| 2017 | 5996 | 2036 | 8032 | 400 | |
| 2018 | 7119 | 2264 | 9383 | 616 | |
| 2019 | 4223 | 2128 | 6351 | 616 | |
| 2020 | 8457 | 4130 | 12587 | 600 | |
Selektsioonitöös ja vutimunade tootmisel püütakse rakendada kõike uut, mida linnukasvatusteadus pakub. Näiteks saadakse eesti vuttidelt omega-3-rasvhapetega rikastatud tervisemune ja vutiliha.
Tabel 2. Eesti vuti jõudlusnäitajad aastatel 2016 – 2020 OÜ Järveotsa vutifarmi andmetel
| Näitaja /aasta |
2020 |
2019 |
2018 | 2017 | 2016 | |||||||||
| Põlvkond | F33 | F32 | F31 | F30 | F29 | F27/28 | F25 | |||||||
| Perekond | 4 | 8 | 4 | 8 | 4 | 8 | 4 | 8 | 4 | 8 | 4 | 8 | 4 | 8 |
| Tibude kooruvus, % | 79,1 | 76,4 | 80,5 | 82,4 | 80,4 | 80,7 | 94,2 | 83,2 | 82,0 | 89,8 | 76,2 | 73,6 | 72,5 | 66,7 |
| Keskmine kehamass, g: | ||||||||||||||
| emasvutid | 146 | 154 | 200 | 205 | 209 | 193 | 221 | 232 | 194,0 | 214 | 196 | 216 | 243 | 259 |
| isasvutid | 143 | 148 | 180 | 194 | 193 | 205 | 197 | 208 | 183 | 209 | 185 | 191 | 210 | 228 |
| Vuti keskmine vanus munemise alustamisel, p | 51,0 | 50,7 | 48,6 | 48,3 | 51,9 | 50,0 | 44,7 | 45,0 | 48,9 | 48,3 | 50,3 | 51,5 | 48,2 | 46,4 |
| Munemis-intensiivsus - kalendriaastal, % | 88,9 | 85,4 | 84,1 | 85,1 | 84,7 | 82,8 | 90,9 | 86,2 | 75,9 | 73,1 | 79,7 | 78,7 | 79,3 | 77,7 |
| Munatoodang kalendriaastal, tk | 325 | 313 | 308 | 312 | 309 | 290 | 331 | 314 | 276 | 266 | 291 | 287 | 289 | 284 |
| Muna keskmine mass, g | 13,8 | 13,9 | 13,5 | 13,9 | 13,8 | 13,6 | 13 | 13,2 | 13,4 | 13,6 | 13,5 | 14,1 | 13,9 | 13,6 |
Viimastel aastatel tehtud selektsioonitööd eesti vutitõuga tuleb lugeda kordaläinuks, aretustööd on rahaliselt toetanud põllumajandusministeerium, Eesti Linnukasvatajate Selts, Eesti Teadusfond ja MTÜ Eesti vutt. Sihipärast tööd eesti vutitõu säilitamisel on teinud vutikasvatusentusiastid Rene-Valentin Treier, Eha Treier, Ülo Pullisaar, Matti Piirsalu, Harald Tikk, Viive Tikk ja Olli Reimand.
