pm-mag Tõnu Põlluäär
(29.03.2022)
Ajalugu.
Šoti mägiveised (Hc) pärinevad Šotimaa Highlandi ja lääneranniku piirkonnast, seetõttu nimetatakse neid otseses tõlkes kõrgmaa veisteks. Šoti mägiveis on maailmas vanim tõug, keda on tõuraamatusse võetud. Veised pärinevad Šotimaa mägialadelt, kus nad on kohalikes rasketes elutingimustes, on laialdastel kidurakasvulistel karjamaadel kaua vastu pidanud. Algselt jagati tõug kaheks – Lääne mägiveis ehk Kyloe ja mandri Highlander. Kyloes`d kasvasid Šotimaa läänesaartel, olid väiksema kasvulised ning enamused musta värvi ja hallikas varjulise kasukaga, võrreldes mandri mägiveistega. Suuruse vahe oli tingitud kliimast ning limiteeritud söödaolustikust. Tänaseks taolist vahet enam ei ole ja kõik Hc veised on sarnased.
Esimesed 30 Hc veist saabusid Eestisse Rootsist 1999. a.
Tabel 1. Šoti mägiveiste arvukus Eestis (31.12.2020)
| Allikas: | Karju | Veiseid | Ammlehmi | Neist pt |
| PRIA | 249 | 6348 | 2297 | x |
| EPJ | 55 | 2103 | 725 | 648 – 93,5% |
| JK% | 22,1% | 33,1% | 31,6% | x |
Üldiseloomustus.
Hc on välimikult väga atraktiivne, kuid kasvukiiruselt ekstensiivne tõug. Seega on veised suhteliselt väikesed. Nad ei sobi intensiivseks nuumamiseks. Pullid saavad tapaküpseks alles 24–30 kuu vanuselt. Hc veiste karv on pikk, laineline, aluskarv tihe – see kõik kaitseb teda tuulte, lumetormide jms eest. Hc veiseid võib väljas pidada aastaringselt. Nad talvituvad meelsamini väljas kui varju all, seetõttu on nende pidamine vähenõudlik ja odav. Soojades tingimustes (soe laut, kuumad ilmad jms.) “kuumeneb Hc veis üle”.
Tabel 2. Jõudlusandmed Eestis
| Tunnus/aasta: | Sugu | 2020 | 2017 | 2016 | 2015 | 2014 |
|
Sünnimass (kg) |
♀ | 28,3 | 28,2 | 28,7 | 28,2 | 28,1 |
| ♂ | 29,2 | 29,8 | 30,0 | 29,9 | 29,0 | |
|
200p. mass (kg) |
♀ | 178,7 | 141,0 | 116,0 | x | x |
| ♂ | 182,5 | 168,9 | 143,8 | 159,9 | 143,0 | |
|
365p. mass (kg) |
♀ | 200,2 | 184,2 | 183,0 | 203,0 | 183,7 |
| ♂ | 226,0 | 210,3 | 185,0 | 231,0 | 214,0 |
Tavaliselt on loomad värvuselt kuldpruunid, kuid on ka tiigrikarvalisi kollaseid ja musti. Tõu omapäraks on pikad sarved. Šoti mägiveis kasvab aeglaselt, seetõttu on nad teiste veistega võrreldes pikaealisemad, keskmine lehmade esmapoegimisxanus on 3 a. Veised on sööda suhtes vähenõudlikud, kasutavad hästi kidurat karjamaarohtu ja võsa. Haigestumise risk on väiksem kui teistel tõugudel. Hc veised on kerge poegimisega, iseseisvad, heade emaomadustega.
Šoti mägiveis on äärmiselt sõbralik, kui teda kasvatamisel hästi kohelda. Šoti mägiveise liha on eriline, looduslähedane ja tervislik, seda peetakse modernseks terviseroaks, on vähese rasva- ja kolesteroolisisaldusega, kuid sisaldab rohkesti valku ja rauda.
Tabel 3. Aretuse tulemused
| Tunnus/aasta: | 2020 | 2017 | 2016 | 2015 | 2014 |
| Ammlehmade vanus | 7a 9k | 7a 4k | 7a 4k | 6a 7k | 6a 4k |
| Poegimisvahemik, p | 462 | 446 | 463 | 444 | 453 |
| Esmaspoegimisiga, k | 44,7 | 39,4 | 44,4 | 43,5 | 40,3 |
| Surnultsündinud vasikate % | 2,0 | 3,0 | 1,9 | 1,1 | 2,3 |
| Vasikate suremus 1.–183.p, % | 5,4 | 3,3 | 1,8 | 1,9 | 2,3 |
| Noorpulli realiseerimise vanus | 20,7 | 22,9 | 22,9 | 20,9 | 22,4 |
| Lihakeha mass, (elus/tapa) kg | 196,1 | 241,9 | 233,3 | 207,6 | 179,4 |
| SEUR% | 5,6 | 25,0 | 28,6 | 13,3 | x |
Eestis on šoti mägiveise tõumärgiks Hc ja pullidele antavad tõuraamatunumbrid on vahemikus 94000–94999.
Šoti mägiveise tõug